Samisk sammendrag: Når tausheten brytes – Om vold i nære relasjoner og seksuelle overgrep i samiske samfunn
Čoahkkáigeassu.
Veahkaváldi lagaš gaskavuođain ja seksuálalaš illasteamit leat mearkkašahtti servodatváttisvuohtan Sámis, nugo eará guovlluin ja servodatjoavkkuin Norggas. Seammás leat veahkaválddi ja vealaheami hástalusat sámi servodagain máŋgga láhkai kompleaksat. Fáddá lea guhká leamaš jávohuhtton ja lea leamaš váttis čalmmustahttit, sihke sámi servodagas ja Norgga majoritehtaservodagas.
Dát raporta lea boađus dutkanprošeavttas mii lei oassin stuorát dutkanprográmmas Veahkaválddi lagas gaskavuođain maid Justiisa- ja gearggusvuođadepartemeanta (2020–2024) ruhtadii. Prošeavtta oktavuođas iskojuvvui mii riikkaidgaskasaččat lea čállon eamiálbmotdutkamis ja veahkaválddi ja vealaheami birra maŋŋekoloniála dutkamis, man boađusin šattai sierra raporta (Bjørnholt et al., 2021a). Lea maiddái iskojuvvon makkár máhttu gávdno veahkaválddi ja vealaheami birra sámi servodagain. Dát lea
čállon prošeavtta loahpparaportii.
Dát prošeakta lea joatkkan ovddeš dutkamušaide veahkaválddi birra sámi servodagain man Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress lea dahkan (Øverli et al., 2017). Prošeavtta váldoulbmil lea háhkat vuđolaš máhtu veahkaválddi ja veahkaválddi vásáhusaid ja illastemiid birra maid gillájeaddjit ja earát geaidda veahkaváldi čuohcá, sin deaivvadeami birra veahkkebálvalusain, ja vejolaš erenoamáš iešvuođaid ja ovdanbuktinvugiid birra veahkaváldin sámi servodagas.
Guovddáš áššit
- Movt vásihit ja ipmirdit veahkaválddi gillájeaddjit veahkaválddi lagas gaskavuođain ja seksuálalaš illastemiid sámi servodagain?
- Mo doaibmá deaivvadeapmi ja ovttasbargu gaskal sin geaidda veahkaváldi guoská ja veahkkeapparáhta sámi servodagain?
- Makkár mearkkašupmi sáhttá historjjálaš duogážis ja sosiokultuvrralaš konteavsttas sámi servodagain leat dasa mo veahkaváldi ja illasteapmi áddejuvvo ja vásihuvvo?
- Makkár dutkan ja fágagirjjálašvuohta gávdno veahkaválddi ja vealaheami birra sámi servodagain?
Čađaheapmi ja dutkanvuohki
Prošeavttas leat geavahuvvon kvalitatiiva lahkonanvuogit, etnográfalaš gieddebargguigun, individuála jearahallamiiguin ja girjjálašvuođadutkamiiguin. Davvi-Romssa gieddebarggus ledje 32 oasseváldi, dutkamis jearahallo olbmot geat ledje vásihan dahje geaidda veahkaválddálašvuohta dahje illasteapmi lei čuohcan, ja veahkkebálvalusat ja organisašuvdnaeallima ámmátolbmot ja sosiála aktevrrat, ledje oktiibuot 25 oasseváldi, eatnašiin lei sámi duogáš ja gullevašvuohta iešguđege láhkai. Ohccojuvvui norgga, davviriikkalaš ja riikkaidgaskasaš diehtovuođuin háhkan dihte máhtu das mii lea čállojuvvon fáttás, dahkkojuvvojedje maid manuála ohcamat. Materiálas leat sullii 50 dieđalaš dahje fágalaš almmuheami, ja fátmmasta áigodaga 2010–2023.
Dán čoahkkáigeasus mii addit oppalašgova muhtun guovddáš ja ollislaš gávdnosiin prošeavtta guovtti jearahallandutkamušas.
Vásáhusat veahkaválddálašvuođain eallináiggis sámi ja davvinorgga birrasis (oassedutkamuš 1)
Dán dutkamis leat guovddážis ipmárdusat ja vásáhusat veahkaválddálašvuođas lagas gaskavuođain ja seksuála illasteamis sámi servodagain nissonolbmuid ja albmáid gaskkas geat vásihit veahkaválddi, leat veahkaválddálaččat dahje geaidda veahkaváldi čuohcá eará láhkai. Mii beroštit máhtus sohkabealkultuvrraid birra, sohkabeallevuđot vuorrováikkuhusvugiid birra, maskulinitehtaid ja feminitehtaid birra mat dahket veahkaválddi ja illastemiid vejolažžan. Nubbi guovddáš gažaldat lea mo sii geaidda veahkaváldi guoská, oidnet veahkaválddi ja illastemiid sámi historjjá ja diliid oktavuođas otná sámi servodagas.
Dán oassedutkamušas leat leamaš kvalitatiiva dutkamat guovtti oasis:
Etnográfalaš gieddebargu ja kvalitatiiva jearahallandutkan olbmuiguin geain leat vásáhusat veahkaválddiin. Etnográfalaš gieddebargu lea buktán dehálaš dieđuid ja dahkan vuođu sihke fáddáipmárdussii ja rekrutteremii jearahallandutkamuššii, ja lea danin maiddái doaibman lassiávdnasin jearahallamiid analyseremis. Oassálastit jearahallandutkamuššii rekrutterejuvvojedje maiddái nkvts.no, sosiála mediaid ja veahkkebálvalusaid bokte. Etnográfalaš gieddebargu čájehii oalle alla dási normaliserema ja measta jávohis dohkkeheami veahkaválddálašvuhtii lagaš gaskavuođain ja seksuálalaš illasteamis davvi-norgga riddoservodagain, erenoamážit boarráset buolvva nissonolbmuid gaskkas. Dán raporttas lea gieddebargu duogážin gávdnosiidda jearahallandutkamušas. Gieddebarggu gávdnosat leat ovdanbuktojuvvon dárkilabbot artihkkalis mii lea almmuhuvvon riikkaidgaskasaš antologiijas (Kiil, 2023).
Jearahallandutkamšas ledje kvalitatiiva, beallestruktuvrralaš čiekŋalis jearahallamat 13 oasseváldiin, 12 nissonolbmo ja 1 almmáiolmmoš, iešguđet sámi servodagain. Dán raporttas ovdanbuktojuvvojit jearahallandutkamuša gávdnosat. Materiála lea analyserejuvvon materiála dynámalaš ja “friddja” analysa bokte, ja oktanaga dainna lea relevánta girjjálašvuohta ja teoriija lohkkojuvvon ja digaštallon.
Dutkan lea buktán ollu kvalitatiiva materiála. Raporta ovdanbuktá muhtun oppalaš, muhto ii ollislaš, gávdnosiid. Vuosttažettiin mis leat muitalusat veahkaválddi ja illasteami birra guhkes áiggi ja máŋgga buolvva badjel, ja olles eallima áigge. Áigedimenšuvdna lea dehálaš, ja dás leat sihke rievdadusat ja kontinuitehta gillájeaddjiid vásáhusain. Nuppi dáfus mii gávnnahit ahte oskkáldasvuohta bearrašii ja báikkálaš servodahkii lea dehálaš dasa mo oasseváldit áddejit vásáhusaid veahkaválddiin ja illastemiin, ahte hállojuvvo go dán birra ja geasa. Goalmmát lea ahte lea erohus das mo vásáhusat veahkaválddiin ja illastemiin leat čadnojuvvon sámevuhtii. Muhtin oasseváldiide lea sáhka beliin sámi kultuvrras ja sámi eallinvuogis mat dahket veahkaválddi vejolažžan, earát fas deattuhit iešvuođaid mat leat eanet čoahkkebáikkiid kultuvrra birra, mas lea ráddjemeahttun feastakultuvra sohkabuolvvaid rastá, ollu alkohola ja ahte rávisolbmot unnán kontrollerejit mii geavvá, mii maid dagaha illasteami vejolažžan. Máŋggas vásihedje nana gullevašvuođa ja oskkáldasvuođa sámi kultuvrii, vaikko ledje maiddái vásihan veahkaválddi ja vealaheami sámi servodagas. Dat dagahii maid váddáseabbon muitalit. Muhtin oasseváldiide lea maid dehálaš nyanseret ipmárdusa oktavuođas gaskal sámi ja veahkaválddi dainna lágiin ahte «dat almmáiommoš» gii čađahii veahkaválddi ii lean juste sápmelaš, muhto majoritehtanorgalaš.
Mii maiddái identifiseret dehálaš nyanssaid go geahččat dárkilabbot mo dán dutkamuša oasseváldit hállet dan birra man sáhttá gohčodit jávohisvuođakultuvran (Øverli et al, 2017; Kiil, 2023). Lea earret eará sáhka das ahte váilu giella dákkár vásáhusaide ja seksualitehtii oppalaččat, erenoamážit ovdalis áiggiid. Ja de lea sáhka bearraša, sogaid ja muhtun muddui maiddái gudni birra, ja muhtun muddui man oskkáldasat olbmot leat jovkui ja báikegoddái. Jus botke oskkáldasvuođa ja muitala, sihke olbmuide joavkkus dahje geasa nu gii ovddasta norgalašvuođa sáhttá leat mielddisbuktit riskka, iige leat celkon ahte oažžu dohkkeheami dahje veahki. Gaskavuohta norgga majoritehtaservodahkii lea dehálaš, ja sis geain jo lea unnán luohttámuš, de sáhttá mielddisbuktit heahpatvuođa, ja dagahit ahte sii geat vásihit veahkaválddi dovdet duppalit hehppehuvvon jus eai áddejuvvo eaige deaivvat profešunealla veahkkebargiiguin. Go áddet mo oskkáldasvuohta, ja muhtun muddui gudni váikkuha, lea dehálaš vai veahkkevuogádat buorebut nagoda deaivvadit veahkaválddi gillájeddjiiguin nu ahte sii dovdet iežaset áddejuvvon ja ožžot rivttes veahki.
Dutkamuš čájeha ahte gaskavuohta gaskal veahkaválddi bearrašis, buolvvaid rastá ja eallinguimmiid gaskkas, ja sámevuođa, kolonialiserema historjjá ja báikegotti leat kompleaksat. Dán guorahallama vuođul ii leat vejolaš ovttageardánit čatnat veahkaválddi ja illastemiid njuolga sámevuhtii ja dihto sohkabealgullevaš sámi identitehtaide ja eallinvugiide.
Hástalusat ja hehttehusat deaivvademiin gaskal veahkaválddi gillájeaddjiid geain lea sámi duogáš ja veahkkebálvalusaid (oassi dutkan 2)
Ovddeš dutkamušat veahkaválddi birra sámi servodagain, maid earret eará Nasjonalt kunnskapssenter om vold og traumatisk stress leat dahkan, čujuhit erenoamáš hástalusaide ja hehttehusaide deaivvademiide veahkaválddi gillájeaddjiid gaskkas geain lea sámi duogáš ja veahkkebálvalusaid (Øverli et al., 2017). Dutkamuš maid mii dál leat čađahan, duođašta ja dievasmahttá dán gova. Mii leat analyseren dieđuid jearahallamiin oktiibuot 25 olbmuin (22 nissona ja 3 almmáiolbmo) iešguđet guovlluin Norgga beale Sámis. Lassin analysii masa jearahallamat mat čoggojuvvojedje gillájeaddjiid ja earáid gaskkas geat gillájedje veahkaválddi ja illastemiid (gč. ovddabealde, oassi dutkamušas 1) ledje vuođđun, de čađaheimmet jearahallandutkamuša bálvalusfálaldagaid, fágaolbmuid ja sosiála aktevrraid gaskkas geain lei buorre máhttu fáttá birra.
Historjjálaš ja kultuvrralaš cakkit sáhttet hehttet veahkaválddálašvuođa gillájeaddjiid geain lea sámi duogáš ohcat veahki dahje dieđihit veahkaválddálašvuođa birra lagas gaskavuođain ja seksuála illastemiid birra, mat dávjá leat tabu- ja hearkkes fáttát. Dát hástalusat váikkuhit máŋgga láhkai fágaveahkkebargiid ja bálvalusfálaldagaid bargui veahkaválddálašvuođain ja illastemiin, ja fágabargiide sáhttá leat gáibideaddji jearrat veahkaválddi ja illastemiid birra. Muhtun cakkit leat čadnon dan kultuvrralaš ja sosiála dillái mas veahkaválddi gillájeaddji eallá, nugo sohkabeal- ja seksuálavuođa norpmat, tabut čatnon rupmašii ja seksualitehtii, kollektivisttalaš dahje gudneguoskevaš dilit mat gusket bearraša/soga beaggimii ja riska sosiála ráŋggáštusaide. Nubbi caggi guoská veahkaválddálašvuođa gillájeaddjiid gaskavuhtii almmolaš bálvalusaide ja servodahkii oppalaččat, ovdamearkka dihte váilevaš luohttámuš eiseválddiide, ahte veahkkefálaldagat eai leat heivehuvvon sutnje dahjen hástalusat mat gusket gillii, gulahallamii ja kultuvrii.
Ollu veahkaválddálašvuođa gillájeddjiin lea unnán luohttámuš dasa ahte nservodat oppalaččat nagoda dahje dáhttu láhčit dili dakkár bálvalusfálaldahkii mii váldá vuhtii sámi álbmoga kultuvrralaš ja gielalaš duogáža. Assimilašuvdna- ja dáruiduhttinpolitihkka lea čuohcan garrasit ja ollu sámit vásihit negatiivvalaš miellaguottuid, stereotiippaid ja sámevaši árgabeaivvis. Sáhttá leat erenoamáš hearkkes dilli bivdit veahki veahkaválddi maŋŋá jus ieš lea vásihan vealaheami dahje meannuduvvot heajubun ovdal, dahje oaidnán olbmuid vásihit dan. Eará fáktorat mat váikkuhit dasa ahte veahkaválddálašvuođa gillájeaddjit geain lea sámi duogáš eai juoge iežaset vásáhusaid earáiguin, lea čadnon dasa ahte lea lagas gaskavuohta bearrašiin, fulkkiiguin ja báikegottiin. Go geahččala dieđihit veahkaválddi dahje illasteami birra de sáhttá vásihit vuostehágu, juogo iežas bearrašis, fulkkiin dahje báikegottis.
Dieđuid mielde mat bohte nuppi dearvvasvuođa- ja eallindiliiddutkamušas Saminor 2:s, mii čađahuvvui UIT Norgga árktalaš universitehtas, čájehuvvo ahte sámi čearddalašvuohta ovttastuvvon nissonsohkabealiin lea riskafáktor gillát veahkaválddi ja illastemiid eallináiggis (Eriksen et al, 2015). Gávdnosat riikkaidgaskasaš dutkamis čájehit ahte lea eambbo veahkaváldi ja illasteapmi álgoálbmogiid gaskkas, ja erenoamážit nissonolbmuid ja mánáid gaskkas, go majoritehtaálbmogis. Manne nu lea, dasa lea váddáseabbo gávdnat vástádusa. Girjjálašvuođas čilgejuvvo dát earret eará koloniserema, assimilašuvnna ja vealaheami váikkuhusaiguin mat ain dáhpáhuvvet odne, lassin sosioekonomalaš dahje kultuvrralaš fáktoriidda (gč. Bjørnholt et al., 2021). Ollu oasseváldiide ledje álgoálbmotdimenšuvdna ja dáruiduhttima ja
assimilašuvnna váikkuhusat oahpásat, ja erenoamážit jearahallamiin fágaolbmuiguin ja servodatberošteddjiiguin. Muhto olbmot geai jearahalaimet čujuhedje maiddái dasa ahte veahkaváldi ja illasteapmi sáhttá oidnot fápmostruktuvrraid ektui otná sámi servodagas, iešguđet álbmotjoavkkuid, buolvvaid ja sohkabeliid gaskkas.
Sámi álbmot eallá oalle buoret sosioekonomalaš diliin go ollu eará álgoálbmogat máilmmis, ja Norggas eai leat nu čielga erohusat dearvvašvuođas ja eallinkvalitehtas gaskal álgoálbmoga ja eanetlohkoálbmoga nu mo eará riikkain lea. Dattetge čájehit dutkamušat ahte leat mearkkašahtti erohusat psyhkalaš dearvvašvuođas iešguđet osiin sámi álbmogis, ja ahte erenoamážit boazodoallosámiin sáhttet leat erenoamáš hástalusat ja vásihit psyhkalaš streassa. Dát sáhttá leat čadnon dasa ahte eallinvuohki lea áitojuvvon ja riidduide mat gusket ealáhusa boahtteáigái, maid máŋga informántta deattuhedje dutkamušas. Veahkaváldi lagaš gaskavuođain ja seksuála illastemiid ferte danin maiddái geahččat dan deattu ektui maid stuorraservodat dagaha.
Lea deaŧalaš fuomášuhttit ahte sámi báikegottiin leat ollu áššit mat leat oktasaččat eará smávva ja sierranas boaittobealservodagain Norggas. Gažaldat lea danne, mii vejolaččat lea erenoamáš veahkaválddálašvuođas ja vealaheamis sámi servodagain. Min jearahallamat ja girjjálašvuohta maid mii leat dutkan čalmmustahttet iešvuođaid mat gusket gillii ja kultuvrii, lagaš bearaš- ja lagašgaskavuođaide, ovttaskas olbmo ja sohkabeali gaskasaš geatnegasvuođaide ja kollektiivvalaš jurddašeapmái. Eará dilálašvuođat sáhttet leat čadnon sámiid konkrehta vásáhusaide badjelgeahččamiin, stigmatiseremiiin, vealahemiin, dovdduin leat hearkkes dilis, ja maiddái váilevaš rabasvuođain seksualitehta, rupmaša ja sohkabeliid oktavuođaid hárrái. Veahkaváldi ja illasteapmi dávjá jávohuhtto, garvojuvvo ja unniduvvo. Fuolkkit, viiddis bearaš ja searvegoddi veahkehit, muhto sáhttet maid veahkehit jávohuhttit ja čiegadit, erenoamážit go lea sáhka seksuálalaš illasteamis.
Positiiva ovdáneapmi maŋimuš jagiid
Min geahčadeapmi muhtun váidalahtti veahkaválddálašvuođaáššiid gieđahallamis sámi báikegottiin čujuha positiivvalaš rievdadussii áiggi mielde.Dát lea maid juoga maid eanaš min informánttat muitalit jearahallamiin.Seammás deattuhuvvo ahte lea deaŧalaš čuovvolit sin geat vásihit illasteami ja geaidda dat čuohcá. Lea dárbbašlaš joatkit beaktilis barggu eastademiin eastadan dihte vealaheami boahtteáiggis. Erenoamáš deaŧalaš lea ahte mánát ja nuorat lea guovddážis. Nugo sámediggeráđđi ja máŋga fágabirrasa, de máŋggat min informánttain váillahit ahte doahpagat rupmaša, seksualitehta ja rádjebidjama birra vuoruhuvvojit eanet oahpahusas ja normaliserejuvvojit.
Maŋimuš logijagiid lea politihkalaš ja almmolaš beroštupmi veahkaválddi ja illasteami sámi servodagain lassánan. Dás lea čielga rievdadus dáhpáhuvvan sihke sámi servodagas ja majoritehtaservodagas. Sullii 2015 rájes leat mii vásihan viiddis fuomášumi veahkaválddálašvuhtii ja illasteapmái erenoamážit norgga bealde Sámis, Sámedikkis ja sámi organisašuvnnain, ja maiddái riikkaidgaskasaš eiseválddiin, riikkaidgaskasaš organisašuvnnain, praktihkársuorggis ja dutkiid suorggis. Guovddáš hálddašan- ja strategiijadokumeanttain leat sihke ráđđehus, Stuorradiggi ja Samediggi ovddidan čielgasit nannet áŋgiruššama dán suorggis. Seammás leat sámi veahkkebálvalusat, doarjjastruktuvrrat, dikšunbálvalusat ja institušuvnnat viiddiduvvon. Duohtavuođa- ja seanadankommišuvnna raporta lea stuora muddui váikkuhan dasa ahte lea lasihan diđolašvuođa dáruiduhttinpolitihka váikkuhusaid birra, ja addá deaŧalaš ipmárdusa mo áddet ja eastadit veahkaválddi lagas gaskavuođain ja seksuálalaš illastemiid sámi birrasiin. Dattetge lea vuorjašuhtti go mearkkašahtti oassi sámiin ain vásihit vealaheami, givssideami, vaššiságaid ja sámevaši, maid min jearahallojuvvon olbmot dulkojit dáruiduhttima maŋŋeváikkuhussan.
Dattetge lea ain váttisvuohtan go mii eat leat vuos ožžon dohkálaš kriisaguovddášfálaldaga sámi guovddášguovlluin. Máŋggas min informánttain čujuhit buriid ovdamearkkaide mo eastadeapmi ja dieđiheapmi lea vuoruhuvvon suohkanlaš dásis, muhto seammás deattuhit ahte leat stuorra erohusat gelbbolašvuođas veahkaválddálašvuođa, resurssain ja politihkalaš vuoruhemiin suohkaniid gaskkas mat leat sámegiela hálddašanguovllu siskkobealde. Ovdamearkka dihtii lea deaŧalaš ahte eanet suohkanat main lea sámi álbmot ovddidit ja čađahit suohkanlaš doaibmaplánaid veahkaválddi vuostá lagas gaskavuođain.
Lea jáhkehahtti ahte nana gullevašvuohta sámevuhtii ja identitehta, erenoamážit nuorat buolvvain, lea dahkan álkibun hállat váttis ja hearkkes áššiid birra. Veahkaváldi ja illasteapmi leat šaddan deháleabbot fáddán maiddái majoritehtaservodagas, mii soaitá leamaš mielde geahpedit stigma maid oallugat ballet muitalit veahkaválddálašvuođa birra sámi servodagain.